ÜLLE VOOSALU on suvesaarlane aastast 1989. Kodu Saaremaa metsas on parim paik ja jõuallikas.
Sündis Tartus 1954. Lõpetanud ERKI (EKA) metalli erialal. EKL ja EMKL liige.
Isik- ja ühisnäitustega esinenud Eestis ja välisriikides aastast 1980.
Töötanud Tartu ARS metalliateljees kunstnikuna ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õppejõuna.
1994 aastast ehete püsiväljapanek A-galeriis Tallinnas Hobusepea 2. Valik ehteid müügis Tartus E Kunstisalongis Killustiku Põik 3.

 

Käesolev väljapanek on koostatud valikuliselt viimase 8 aasta loomingust.
Valik on tehtud Saaremaa suvedest inspireeritud ehetest ja lisaks veel 3 rinnaehet 2024 isiknäituselt Leinaliblikas-Leinaliblikas. Sel näitusel lendlevad 3 Liblikat Klaasgalerii aknal. Ehted on teostatud autoritehnikas. Traadipõiming kombineeritud setu pitsi võtetega. Materjalidena kasutab autor hõbedat koos vääriskivide ja pärlitega.

Saaremaa kodusse on kiindunud ka tütar Katarina ja tema abikaasa Viljo. Ühisnäitus ongi väljund Saare võlujõust-merest, metsast ja maast.

 

KATARINA NAARITS sündis Tartus 1976. aastal. Katarina sai tuule tiibadesse Tartu Kõrgemast Kunstikoolist Pallas, kus õppis tekstiilikunsti erialal. Pärast seda on ta tegutsenud vabakutselisena, olles seotud erinevate galeriide ja projektidega, osalenud näitustel, loonud erilahendustega esemeid muuseumide haridusprogrammidele, läbi viinud töötubasid – kõike huvitavat, mida elul on pakkuda olnud.
Hetkel on nö kodugaleriiks ja alalise väljapaneku paigaks poekene Parem Pool Meistrite Hoovis Tallinnas Vene tn 6.

 

Ehe Loodu(s)

 

Katarinale meeldib meri ja meeldivad Saaremaa külluslikud ja kirkad mälestused läbi 37 suve. Suvine Saaremaa ongi suuresti selle väljapaneku inspiratsiooniallikaks.
Nii, nagu meri on tuhandenäoline ja Saaremaale üliomane, nii on meres elutsevad näkid ebareaalsed ja ettearvamatud, samas ometigi nii ilusad ja omad.
Kuigi vanade muistendite kohaselt on näkid enamasti kurjad ja ehk isegi hirmutavad, siis usutavasti on nendega nii, nagu eluski sageli, et kui kellegagi - millegagi rohkem tuttavaks saad, hakkab kihtide alt kooruma nende tõelist headust ja ilu. Loodetavasti.
Siinkohal püüdis Katarina need okkalisemad ja kujakuulutavamad kihid näkkidelt maha koorida ja luua vaatajale võimaluse nautida nende lõbusat ilu ja suvede kergust ning meelde tuletada, et kõik on võimalik ja headus võidab.

 

Ole vaid julge, vaata, uuri ja võta see vastu!

 

VILJO NAARITS sündis Jõgeval 1976. aastal. Kooliteed alustas Jõgevamaal Tormas. Õppis Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehitusinseneriks. Tegutses 2 aastat ehitusgeodeedina. Seejärel 2 aastat pronksivalajana ARS Monumentaalis.
Seal sai osaleda nii Saaremaa suurima pronkskuju „Suur Tõll ja Piret” valmistamisel kui ka Eesti suurima pronkskuju, Rakveres asuva „Tarva”, tegemisel. Alates 2002. aastast tegev mööblirestauraatorina.
2011. aastal tuli Viljo ellu puidu auruga painutamine, millest on välja kujunenud tema suur kirg ja autoriloomingu allikas. Selle juurde jõudmine tuli läbi mööbli restaureerimise, aga annab võimaluse loominguliseks väljaelamiseks, mis vana mööbli puhul kõne alla ei tule.
Viljot on alati huvitanud vorm. Ta on ajas liikunud suurematest vormidest väiksemate poole-ehitusgeodeedina Tallinna kõrghooned, seejärel skulptuurid, järgmiseks mööbli restaureerimine ja nüüdseks puidust valgustid ja ehted.

Siinsel näitusel on välja toodud valgustid, mis on hea üleminek kevadest suvesse. Ja muidugi ehted, millest enamik on just selleks väljapanekuks valminud. Materjal ja loodu on ehe, sirget joont enamasti ei leia, just nagu looduseski.

 

Näitus jääb avatuks kuni 6. juulini. Olete oodatud!
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.